Esimeste eluaastate kõne arengu A ja O
Esimeste eluaastate jooksul (kuni laps saab 3-aastaseks) toimub kõne tohutu areng, sest lapse (aju) võime kõnet omandada on kõige suurem. Seega varajane märkamine ja sekkumine on siinkohal ülioluline!
Lapse kõne arenguks on olulised: lapsevanem, kes annab mängimise ja igapäevaste toimetuste käigus lapsele rohkelt eakohaseid kõnemudeleid matkimiseks, rohkete suhtlusolukordade olemasolu ja ka vajadus end nendes sõnadega väljendada. Lisaks on oluline eduelamuse tunne, mida saab laps siis, kui lapsevanem lapse suhtlusalgatustele positiivselt ja toetavalt reageerib (nt innukas laps: „pii“, rõõmus ja toetav ema: „jaa, piim“).
Põhilised verstapostid, mida lapse kõne arengu osas esimestel eluaastatel meeles pidada:
*Keelevahendi mõistmine eelneb alati selle kasutamisele!
1-aastaseks saades laps üldjuhul juba kasutab oma esimesi sõnakesi. Osa tavaarenguga lapsi vajab selleks mõned kuud rohkem aega. Sõnu hakkab nüüd vaikselt muudkui juurde tulema (alates 1a 6k vanusest tüüpiliselt veidi hoogsamini). Esimeste sõnade hulka kuuluvad nimetused oluliste lähedaste kohta (nt ema, isa, tita), rutiinsete tegevustega seotud sõnad (nt nämm-nämm, aidaa, aitäh) ning lisaks mõningaid esemeid või elusolendeid märkivad sõnad (nt auto, lamp, koer, kass, karu). Eelpool esitatud näited on toodud välja Eesti laste kohta tehtud uuringust, kuid lõpuks sõltuvad esimesed sõnad siiski konkreetse lapse ümbritsevast keskkonnast ja tema põhilistest huvidest ja vajadustest. Sellest, kuidas laps oma esimeste sõnadeni jõuab, saad lugeda siit.
2-aastane laps kasutab vähemalt 50 sõna (tüüpiliselt 100-300 sõna), mis on eelduseks, et lapsel on piisavalt vahendeid, et ühtlasi suuta kahte sõna omavahel ühendada (nt emme tudu, minu papu, anna ato jne). Esialgu laps selliseid ühendeid grammatiliselt ei vormista. Teisel poolaastal aga võib kuulda lapse kõnes üha enam sõnavorme (nt emme tudub, need on minu papud, tahan seda autot). 2-aastase lapse sõnad on valdavalt 1-2-silbilised. Sõnade hääldus ei pruugi veel olla võõrale kuulajale arusaadav. Hääldusoskused hakkavad aga üha enam arenema ja täpsustuma. Kuni neljanda eluaastani (ehk kuni 3-aastaseks saamiseni) tuleb lastel sõnu igapäevaselt juurde (2a 6k vanusest kuni 3a vanuseni tüüpiliselt jällegi eriti hoogsasti).
3-aastane laps kasutab suhtlemiseks edukalt lihtsamaid lausungeid, sidudes nendes juba 3-5 sõna. Lapse kõne on ka võõrale kuulajale häälduse osas valdavalt arusaadav ja sisu osas valdavalt mõistetav (ehk kui laps midagi ütleb, siis võõras inimene ei vaata iga lapse ütluse järel küsiva ja segaduses ilmega lapsevanemale otsa).
See eeldab lapselt: rohkelt sõnu, millega lauseid täita, sh piisavat tegusõnade(!) repertuaari, millega lausungites erinevaid tegevusi väljendada; esmaseid grammatilisi oskusi, et sõnu lausungites omavahel siduda; üha täpsemaid hääldusoskusi. Endiselt võivad puudu olla osa raskemini hääldatavad häälikud ja endiselt esineb siiski osa sõnade lihtsustamist.
Loomulikult jätkub kõne areng siit veel jõudsasti edasi! Kõik kõne erinevad valdkonnad arenevad veel palju edasi!
Pea meeles: mure või küsimuse korral ei pea lapsevanem kunagi ootama mingit vanust, et lapsega logopeedi poole pöörduda! Logopeedi poole võib lapsevanem julgelt pöörduda igas vanuses lapsega, kas või juba esimesel eluaastal, nt kui märkad olulisi raskusi lapse lalina või matkimisoskuste arengu osas. Logopeedi poole tuleb pöörduda ikka vajaduse, mitte vanuse järgi!
Kui kõnega hädas olev laps jõuab logopeedi juurde hilja, võib olla kõne arengu ekspressrong juba läinud ning ees ootab aeglasem sõit, rohkemate peatustega logopeedi kabinetis...
Lapse kõne arengu kohta saad täpsemat infot Eesti Logopeedide Ühingu lehelt.
Soovituslikud raamatud väga oluliste ja kasulike nõuannetega:
K. Sarapuu, M. Hallap "Aitame lapse rääkima" (suunatud eelkõige lapsevanematele, kelle lapsel esineb kõne arengu hilinemine),
M. Hallap, M. Padrik "Lapse kõne arendamine" (sisaldab olulist teavet ja palju arendavaid mõtteid erinevate kõne valdkondade kaupa 2-7-aastastele lastele).
Logopeedist ema praktilisi nõuandeid väikelaste kõne arengu toetamiseks leiad sinulogopeedi armsalt kontolt.
Veebinõustamist ja nõuandeid lapsevanematele pakub konearengu logopeed.
Lapsevanemaid toetavaid ja harivaid koolitusi pakuvad ka Logopeediakliiniku ja Erilo spetsialistid.
Kuulamiseks leiad häid mõtteid aga hoopis Kidsmile'iga lastest podcastist.
Põhilised verstapostid, mida lapse kõne arengu osas esimestel eluaastatel meeles pidada:
*Keelevahendi mõistmine eelneb alati selle kasutamisele!
1-aastaseks saades laps üldjuhul juba kasutab oma esimesi sõnakesi. Osa tavaarenguga lapsi vajab selleks mõned kuud rohkem aega. Sõnu hakkab nüüd vaikselt muudkui juurde tulema (alates 1a 6k vanusest tüüpiliselt veidi hoogsamini). Esimeste sõnade hulka kuuluvad nimetused oluliste lähedaste kohta (nt ema, isa, tita), rutiinsete tegevustega seotud sõnad (nt nämm-nämm, aidaa, aitäh) ning lisaks mõningaid esemeid või elusolendeid märkivad sõnad (nt auto, lamp, koer, kass, karu). Eelpool esitatud näited on toodud välja Eesti laste kohta tehtud uuringust, kuid lõpuks sõltuvad esimesed sõnad siiski konkreetse lapse ümbritsevast keskkonnast ja tema põhilistest huvidest ja vajadustest. Sellest, kuidas laps oma esimeste sõnadeni jõuab, saad lugeda siit.
2-aastane laps kasutab vähemalt 50 sõna (tüüpiliselt 100-300 sõna), mis on eelduseks, et lapsel on piisavalt vahendeid, et ühtlasi suuta kahte sõna omavahel ühendada (nt emme tudu, minu papu, anna ato jne). Esialgu laps selliseid ühendeid grammatiliselt ei vormista. Teisel poolaastal aga võib kuulda lapse kõnes üha enam sõnavorme (nt emme tudub, need on minu papud, tahan seda autot). 2-aastase lapse sõnad on valdavalt 1-2-silbilised. Sõnade hääldus ei pruugi veel olla võõrale kuulajale arusaadav. Hääldusoskused hakkavad aga üha enam arenema ja täpsustuma. Kuni neljanda eluaastani (ehk kuni 3-aastaseks saamiseni) tuleb lastel sõnu igapäevaselt juurde (2a 6k vanusest kuni 3a vanuseni tüüpiliselt jällegi eriti hoogsasti).
3-aastane laps kasutab suhtlemiseks edukalt lihtsamaid lausungeid, sidudes nendes juba 3-5 sõna. Lapse kõne on ka võõrale kuulajale häälduse osas valdavalt arusaadav ja sisu osas valdavalt mõistetav (ehk kui laps midagi ütleb, siis võõras inimene ei vaata iga lapse ütluse järel küsiva ja segaduses ilmega lapsevanemale otsa).
See eeldab lapselt: rohkelt sõnu, millega lauseid täita, sh piisavat tegusõnade(!) repertuaari, millega lausungites erinevaid tegevusi väljendada; esmaseid grammatilisi oskusi, et sõnu lausungites omavahel siduda; üha täpsemaid hääldusoskusi. Endiselt võivad puudu olla osa raskemini hääldatavad häälikud ja endiselt esineb siiski osa sõnade lihtsustamist.
Loomulikult jätkub kõne areng siit veel jõudsasti edasi! Kõik kõne erinevad valdkonnad arenevad veel palju edasi!
Pea meeles: mure või küsimuse korral ei pea lapsevanem kunagi ootama mingit vanust, et lapsega logopeedi poole pöörduda! Logopeedi poole võib lapsevanem julgelt pöörduda igas vanuses lapsega, kas või juba esimesel eluaastal, nt kui märkad olulisi raskusi lapse lalina või matkimisoskuste arengu osas. Logopeedi poole tuleb pöörduda ikka vajaduse, mitte vanuse järgi!
Kui kõnega hädas olev laps jõuab logopeedi juurde hilja, võib olla kõne arengu ekspressrong juba läinud ning ees ootab aeglasem sõit, rohkemate peatustega logopeedi kabinetis...
Lapse kõne arengu kohta saad täpsemat infot Eesti Logopeedide Ühingu lehelt.
Soovituslikud raamatud väga oluliste ja kasulike nõuannetega:
K. Sarapuu, M. Hallap "Aitame lapse rääkima" (suunatud eelkõige lapsevanematele, kelle lapsel esineb kõne arengu hilinemine),
M. Hallap, M. Padrik "Lapse kõne arendamine" (sisaldab olulist teavet ja palju arendavaid mõtteid erinevate kõne valdkondade kaupa 2-7-aastastele lastele).
Logopeedist ema praktilisi nõuandeid väikelaste kõne arengu toetamiseks leiad sinulogopeedi armsalt kontolt.
Veebinõustamist ja nõuandeid lapsevanematele pakub konearengu logopeed.
Lapsevanemaid toetavaid ja harivaid koolitusi pakuvad ka Logopeediakliiniku ja Erilo spetsialistid.
Kuulamiseks leiad häid mõtteid aga hoopis Kidsmile'iga lastest podcastist.
Vastused puuduvad